teisipäev, 6. september 2011

Sügis - õunamahl, kala püük ja seened!

Sügisel on vahest päris masendav, ööd on mustad ja pikad. Tegelikult asi päris nii hull ei ole. Sügises on väga palju mida nautida, eriti päikeseloojanguid. Tegelikult nad nii pimedad ja mustad ei ole aga ...
Ärgem unustagem, et kui päike loojub, on uneaeg, seega sellel ma rohkem ei peatuks. Olulised on alati päevased toimetused ja tegemised. Sügise peamisteks märksõnadeks on hoidised, seega sel sügisel ei ole ka midagi uut. Õunamahl, ploomimoos, seened - on see hädavajalik? Kindlasti mitte, aga hea on tuua keldrist oma tehtud mahla ja viia sõbrale purk seeni, lisaks pühapäevased pannkoogid ja oma ploomimoos. Oma sügist hoidiste tegemise rallit alustasime õunamahlaga. Selle tegemiseks on vaja head vormi, nii füüsilist kui vaimset, ja õunu, lisaks nõusid, kuhu need korjata.
Kui kõik eluks vajalik on olemas, siis on vaja õunu ja neid saab nii maast kui õhust.
Raputa ja raputa, vaata ning imesta, kuidas maa täitub õuntega.Siis kõik purustajasse.
Ja kui herilased seda lahedat möga nahka ei pane, läheb kõik pressimisse.
Lõpuks keetmine ja villimine.

Nii lihtne see ongi - korja, purusta, pressi, keeda ja villi. Mahla tehes ei või unustada seda, et tee mahla kui palju tahes, aga veidi veini peab ka tegema. See viimane ootab veel tegemist.
Mahlad tehtud, siis veidi puhkust ja mis on parim puhkuseks? Loomulikult paadiga jõele. Väike paadireis sai alguse Pajusi silla juurest.
Algus oli mõnus: päike paistis, tuult polnud ja võis julgelt kalastada, tõsi küll, seekord siis ilma kalade osaluseta.
Kui üks püüab meeleheitlikult kala ja ei kasuta mingit turvavarustust, siis õnneks mu kallis abikaasa on korralik, kes ilma turvavarustuseta veele ei lähe.
Paadisõit oli igati hea ja võib seekord lugeda kohe aerutustrenniks. Esmakordselt kogesin, et Põltsamaa jõgi ei kanna vooluga paati edasi, vaid tuul teeb tubli töö ning puhub sind ülesvoolu tagasi. Kodusadamasse jõudmiseks tuli teha tublit tööd. Tänaseks olen teinud investeeringuid ja nüüd usun, et edaspidi saab suht eduliselt liigelda erinevatel Eesti jõgedel.
Seened, seened ja veelkord seened! Tänavune seenesaak on päris hea. Loomulikult ei saa seda võrrelda mullusega. Muutunud pole see, et ikka ja jälle tuleb seeni tuvastada raamatu abil.
Kitsemamplid on sel aastal suht palju ussitanud. Seened vajavad väga tõsist uurimist ja puhastamist.
 Kui seened puhastatud, siis potti ja keema, tegelikult on tulemuseks omas mahlas marineeritud seened. Siinkohal pean kiitama jälle oma kallist abikaasat, kes oskab seda väga hästi ja teeb mulle talveks ülihäid seeni.
Tulemuseks siis 14 purki seeni. Vaadates meie keldri seisu, siis on seda rohkem kui küll. Ma olen tõsises hädas keldri riiuliga. Kelder on hoidiseid täis, muidugi mahuks sinna veel, kui ma vaid suudaks korraliku riiuli teha. Eks ta ikka saab tehtud ka, nii usinal perenaisel peab olema väga ruumisäästliku lahendusega kelder ja selle lahendamine võtab mul rohkem aega kui temal hoidiste valmistamine. Ah ja need astelpajud! Ma korjasin neid, aga kuna läks pimedaks ja otsest luba korjata polnud, pidin tegema kiire lahenduse ja marjad koos okstega koju tarima.
Edasised sügise uudised juba järgmistes tegevustes. Tegelikult on sügis ütlemata kena aastaaeg, eriti looduses liikudes. Kindlasti tuleb veel seenepäevi ja rabas jõhvika ralli.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar