Teadlaste ÖÖ ja Paunvere väljanäitus.

Juba aastaid on sügisel kindlad üritused, mida paljud külastavad, nii meiegi. Eks osaliselt ole see teistele ja meile kindel traditsioon külastada teadlaste ÖÖd ja Paunvere väljanäitust. Esmalt pean muidugi mainima, et lisaks mainitud kahele üritusele toimub veel väga-väga oluline üritus - Kärevere karikas. Tegemist on ülimalt toreda kalapüügi võistlusega. Aga sellest räägime vast järgmisel aastal, kui ma seal osalen.
Teadlaste öö 2011 algas Geenivaramu külastusega. Oleme mõlemad geenidoonorid ja läksimegi oma geenidele külla.

 Nendes kateldes vedela lämmastiku sees geene hoitaksegi.

 Meile tutvustas geenide hoidmist biotehnoloog Atso-Heinar Jõks, keda mul on au tunda juba varemast ajast. Tore oli teda jälle näha.

Kuna öö on pikk, suundusime edasi TÜ Loodusmuuseumi, kus oli väljas seenenäitus ja sai ise vaadata eri seeni ja hallitusi (seen seenel) mikroskoobiga.

Järgmiseks külastuseks sel ööl oli Vana Anatoomikum, kus olid eksponeeritud eri haiguste näidised lahuste sees ja igasugu arstiks õppijatele mõeldud materjali. Kuna oleme seal korduvalt käinud, ei hakanud eriti ka süvenema seekord. Edasi suundusime Ajaloomuuseumi, kus ei olnud aega isegi pilte teha, kuna asusime viktoriini lahendama, mis tipnes auhinnaga - Tartu tähetorni CD-plaat. Tähetorni tahtsime ka minna, kuid kuna külastusjärjekord oli uksest välja, loobusime sellest mõttest. Me käisime tähetorni avamisel juba aprillis, kus lasti meid isegi sinna rõdule, kust avanes kevadine vaade Tartule.

Laupäeva hommikul Paunverre jõudes oli väljanäitus juba alanud...koertenäitusega. Näha sai eri tõugusid, nii suuri kui väikeseid, siledaid ja karvaseid.

Mõni koer ei pidanud oma jalal tulema, teda toodi!

Ahto tundis tõmmet ka töö poole, nii et poseeris rõõmsalt pritsumaja kõrval.

Laadal oli nagu igal aastal palju rahvast, kes kõik tahavad siit midagi saada: kes sinki, kes puutööd, kes magusat laadasaia, kes küüslaugupekki (millest meie ilma jäime), kes meetrist suitsuvorsti.

Laadal saab alati palju mekkida ja maitsta eri tooteid, mida me ka lahkelt tegime, nii et kõhu saab täis. Ka meie saime oma vorsti, juustu, kukekommi ja kuumaaluse kätte ja sõitsime rahulolevalt kodu poole.

Jõhvikad - kuremarjad, sügisesed võidud!

Täna algas siis kalendri mõistes sügis. Tegelikult on ta looduses juba pikemat aega võimust võtmas ja see on ka hea. Metsad on täis seeni ja marju. Seekord siis veidi parimatest sügismarjadest - jõhvikatest. Kuremarjast oskavad lugu pidada esmalt inimesed, rebased, kährikud, mägrad ja loomulikult karud. Nädalavahetusel on metsateed autosid täis, inimesed on värskes õhus ja korjavad metsaande, nädalavahetusel (18.09.11) oli Laeva rabas 70 autot, mis kõik ootasid oma peremehi rabast tagasi suurte marjakorvidega, et neid siis koju tagasi sõidutada. Meie alustasime oma marjakorjamist ilusa värvilise seene pildistamisega, mis kutsus kohe pilti tegema.

Edasi jätkus meie retk laudrajal, kiiresti-kiiresti oli vaja raba peale minna. Sel aastal peab ju jõhvikaid olema, muidu ju nii palju inimesi rabas ei oleks!

Laeva raba on üks hea saagikusega raba ja mis peamine, ta on kuiv. Puuduseks on see, et marjad on peidus rohurinde all, lased põlvili ja oh ime, mis kõik sambla sees - nii-nii palju suuri jõhvikaid. Heaks jõhvikasaagiks loetakse seda, kui hektarilt saab tonni marju. Kiiresti-kiiresti korjama :)

Laisem korilane ei saa uhkeldada täis ämbriga :)

Lõpptulemus oli muidugi võrratu, usun, et sellel talvel me jõhvika puudust ei tunne.

Vahva, et mets on imesid täis.
Vähemtähtis pole ka see, et minu kallis abikaasa võidab erinevaid tarbimismänge. Seekordne võit on oluline meie reisi õnnestumisel ja kallima juuste kaitsmisel kuumade lõunapäikesekiirte eest. Minul endal selliseid asju õnneks vaja ei lähe:))

Sügis alles algas, seega pole veel kõik. Järgmisel korral uued ja huvitavad uudised Paunvere väljanäituselt, kus kindlasti nii mõndagi huvitavat leida võib.

Sügis - õunamahl, kala püük ja seened!

Sügisel on vahest päris masendav, ööd on mustad ja pikad. Tegelikult asi päris nii hull ei ole. Sügises on väga palju mida nautida, eriti päikeseloojanguid. Tegelikult nad nii pimedad ja mustad ei ole aga ...

Ärgem unustagem, et kui päike loojub, on uneaeg, seega sellel ma rohkem ei peatuks. Olulised on alati päevased toimetused ja tegemised. Sügise peamisteks märksõnadeks on hoidised, seega sel sügisel ei ole ka midagi uut. Õunamahl, ploomimoos, seened - on see hädavajalik? Kindlasti mitte, aga hea on tuua keldrist oma tehtud mahla ja viia sõbrale purk seeni, lisaks pühapäevased pannkoogid ja oma ploomimoos. Oma sügist hoidiste tegemise rallit alustasime õunamahlaga. Selle tegemiseks on vaja head vormi, nii füüsilist kui vaimset, ja õunu, lisaks nõusid, kuhu need korjata.

Kui kõik eluks vajalik on olemas, siis on vaja õunu ja neid saab nii maast kui õhust.

Raputa ja raputa, vaata ning imesta, kuidas maa täitub õuntega.Siis kõik purustajasse.

Ja kui herilased seda lahedat möga nahka ei pane, läheb kõik pressimisse.

Lõpuks keetmine ja villimine.

Nii lihtne see ongi - korja, purusta, pressi, keeda ja villi. Mahla tehes ei või unustada seda, et tee mahla kui palju tahes, aga veidi veini peab ka tegema. See viimane ootab veel tegemist.
Mahlad tehtud, siis veidi puhkust ja mis on parim puhkuseks? Loomulikult paadiga jõele. Väike paadireis sai alguse Pajusi silla juurest.

Algus oli mõnus: päike paistis, tuult polnud ja võis julgelt kalastada, tõsi küll, seekord siis ilma kalade osaluseta.

Kui üks püüab meeleheitlikult kala ja ei kasuta mingit turvavarustust, siis õnneks mu kallis abikaasa on korralik, kes ilma turvavarustuseta veele ei lähe.

Paadisõit oli igati hea ja võib seekord lugeda kohe aerutustrenniks. Esmakordselt kogesin, et Põltsamaa jõgi ei kanna vooluga paati edasi, vaid tuul teeb tubli töö ning puhub sind ülesvoolu tagasi. Kodusadamasse jõudmiseks tuli teha tublit tööd. Tänaseks olen teinud investeeringuid ja nüüd usun, et edaspidi saab suht eduliselt liigelda erinevatel Eesti jõgedel.
Seened, seened ja veelkord seened! Tänavune seenesaak on päris hea. Loomulikult ei saa seda võrrelda mullusega. Muutunud pole see, et ikka ja jälle tuleb seeni tuvastada raamatu abil.

Kitsemamplid on sel aastal suht palju ussitanud. Seened vajavad väga tõsist uurimist ja puhastamist.

 Kui seened puhastatud, siis potti ja keema, tegelikult on tulemuseks omas mahlas marineeritud seened. Siinkohal pean kiitama jälle oma kallist abikaasat, kes oskab seda väga hästi ja teeb mulle talveks ülihäid seeni.

Tulemuseks siis 14 purki seeni. Vaadates meie keldri seisu, siis on seda rohkem kui küll. Ma olen tõsises hädas keldri riiuliga. Kelder on hoidiseid täis, muidugi mahuks sinna veel, kui ma vaid suudaks korraliku riiuli teha. Eks ta ikka saab tehtud ka, nii usinal perenaisel peab olema väga ruumisäästliku lahendusega kelder ja selle lahendamine võtab mul rohkem aega kui temal hoidiste valmistamine. Ah ja need astelpajud! Ma korjasin neid, aga kuna läks pimedaks ja otsest luba korjata polnud, pidin tegema kiire lahenduse ja marjad koos okstega koju tarima.

Edasised sügise uudised juba järgmistes tegevustes. Tegelikult on sügis ütlemata kena aastaaeg, eriti looduses liikudes. Kindlasti tuleb veel seenepäevi ja rabas jõhvika ralli.