Laupäeva otsustasime teha linnapäevaks. Linn on ikka Kuressaare. Ja nagu alati, alustasime kultuuriga. Käisime linnuses. Minul on igal aastal seal huvitav käia, sest ikka tekib seal momente, kus mõtled, kust siit ruumist edasi saab ja kus täpselt asume.
Kui lapsed olid väikesed, siis rääkisime enne lossi minekut, et seal on ka üks LUUKERE, kes olla sinna müüride vahele kinni müüritud. See jäi neile meelde ja kui siis ükskord ka kohal olime, küsisid nad kohe, et kus see KERELUU siis on? Meil nalja kui palju! Aga kereluu istub endiselt edasi.
Uus oli püsinäitus lähiajaloo osakonnas "Saaremaa aastail 1939-1949". Päris huvitav punanurk.
Ahto leidis endale kohe ka uue seltsinaise, keda aga õnneks kaasa ei saanud võtta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar