Kärstna mõis (saksa k Kerstenhof) loodi 1678. aastal, mil ta eraldati naabruses paikneva Helme mõisa maadest. Alates 1740. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Anrepite aadliperekonnale. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Konrad von Anrep. Mõisa kahekorruseline peahoone on ehitatud mitmes järgus. Tema vanim osa on 18. sajandi lõpu kahekorruseline varaklassitsistlik ehitis. 1900. aasta paiku lisati sellele algsega risti paiknev teine tiib, mis tegi hoone endisest pea poole suuremaks. Kogu hoonele anti selle ümberehitusega juugendlik väliskuju. Uus hoone sai püsida aga ainult mõne aasta, kuni 1907. aastal valla pääsenud tulekahju jättis sellest alles vaid müürid. Tulekahjujärgselt taastati mõisahoone arhitekt Otto Wildau projekti järgi küll endises mahus, kuid juugendi asemel hakkas domineerima seal neoklassitsism, millele lisandusid vaid üksikud neobaroksed ja juugendlikud sugemed.
Kärstna mõis on neoklassitsistlikus stiilis.
Keskseimaks ruumiks on suur lõunasse avanev kaaraknaga teise korruse saal.
Mõisaomanik Reinhold von Anrep lasi oma isale avada mälestusmärgi Anrepi lõvi, mis asub Kabelimäel.
Magav lõvi kaljul.
Hetkel käib ka kabelihoone konserveerimine.
Enne Tihemetsa jõudmist põikasime sisse Karksi ordulinnuse varemetesse. Karksi ordulinnus kujunes 14. sajandil. Halliste jõe kõrgel kaldal asunud kastelli tüüpi pealinnusest on väga vähe alles. Ehitusmaterjalina on Lõuna-Eestile iseloomulikult kasutatud maakivi ja tellist. Varemetes alates Põhjasõjast.
Ordulinnuses olev barokne Karksi Peetri kirik, mis on "veidi" viltuse kellatorniga.
Voltveti ehk Tihemetsa mõis.
Abja mõis, kus oli viimati lastekodu, nüüd eraomanduses.
Abja mõisa uhke ait, mis laguneb ...
Suure-Kõpu mõis kuulus von Strykidele. Peahoone on klassitsistlik ja sai valmis 1847.a. Hoone on äravahetamiseni sarnane Kuremaa mõisaga.Omal ajal oli mõis kuulus oma kunstikogu poolest, praegu on avatud lae- ja seinamaalingud (juugendlikud), mis kujutavad Pompei stiilis lõbutsevaid kentaure.
Ballisaali seinad on kunstmarmorist ja laes on stukkdekoor.
Peale mõisa külastust jäi teele Kõpu Peetri kirik, mis on teelistele avatud. See on väike romantiline maakirik, kus on säilinud ainulaadne klassitsistlik altarisein, tellistest põrand ja küünlalühtrid.
Kirik väljast ...
... seest oma haruldase altarimaaliga "Laske lapsukesed minu juurde tulla". Arvatav autor Maydell.
Edasi suundusime siis juba Heimtali poole.
Peale mõisa külastust jäi teele Kõpu Peetri kirik, mis on teelistele avatud. See on väike romantiline maakirik, kus on säilinud ainulaadne klassitsistlik altarisein, tellistest põrand ja küünlalühtrid.
Edasi suundusime siis juba Heimtali poole.
Heimtali mõisahoone, mida ikka veel restaureeritakse "tänu" Faciole, nüüd ehitab Nordecon. Mõisa omanikeks olid von Sieversid.
Mõisakompleksis on üle 40 ehitise, neist originaalsemad on ainulaadne maakivist ja tellistest ringtall (läbimõõt 200 m) (nüüd spordikompleks) ja ...
... viinaköök ehk jahiloss. See hoone on omapärane kõrgel maakivist soklil seisev, nelja nurgatorniga neogooti stiilis ehitis.
Esimese päeva lõpetuseks käisime Viljandi ordulinnuse varemetes. Valmis 13.sajandil ja oli esimene konvendihoone Eesti alal. Hävis lõplikult Põhjasõjas.
Rippsild ikka ripub.
Teist päeva alustasime Kõo mõisa juurest, mille "tindipott" ehk jääkelder ehk nelinurkne kiviait ( ehitati 1779) on väga kurvas seisus. Vahest 10 aasta pärast on siin kahjuks kivihunnik.
Mõisa peahoone on barokkstiilis ja kuulus von Weymarnidele. Ega mõiski paremas seisus varsti enam pole.
Edasi jõudsime juba väga korras abihoonetega Lahmuse mõisa. Häärber ootab ise remonti, kuid ...
... mõisa viljaait ja selle kelder, mis on ümber ehitatud taastuskeskuseks, ...
... valitsejamaja, ...
... hobustetall (nüüd spordisaal), ...
... sepikoda (nüüd toimetulekukool), ...
... ja juustukoda on väga uhkelt korda tehtud.
Sissepääs juustukoja kõige alumisele korrusele oli väga pisike ja ...
.. ega seal sees ka palju ruumi olnud. Oli meeldivalt jahe hoopis. Siia veel mõeldakse, mis saab tulema.
Alles on veel ka veskimaja, kus hiljaaegugi veel jahu jahvatati. Praegu seisab tegevuseta.
Olustvere mõisakompleks kuulus Fersenitele. Olustvere on üks paremini säilinud mõisaansambleid Eestis. Uhke Olustvere uus heimatstiilis peahoone ja ...
... vana peahoone. Siia kavatsetakse hotell teha. Hetkel seisab jälle tühjana.
Tänaseni on säilinud ligi 30 mõisaaegset hoonet, nende seas ka pagaritöökoda, ...
... sepikoda ja
... ringtall-tõllakuuri kompleks, kuhu kuulus ka sööma kutsuv kell.
Mõisa viinavabrik, kus praegu on klaasikoda.
Seal näidati meile klaasipuhumist.
Ja klaaslinnukese valmimist.
Mida kõike klaasist teha ei saa - kalaparv.
Ja viimaseks mõisaks sel korral jäi Pärsti puitmõis, mida kaunistavad puitpitsid.
Tall-tõllahoone seinal on näha endise mõisniku Friedrich von Stryke nimetähti.
Kodu poole sõites põikasime läbi Meleski klaasivabrikust, kus sel augustikuul etendatakse Endla suvelavastust "Läbi klaasi".
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar