Puhkus Saaremaal, V päev

Selle päeva otsustasime pühendada Lääne-Saaremaa avastamisele. Teekond algas Jämaja historistliku kiriku külastamisega. Pildil on altarimaal "Päästa mind, issand!" Selle kiriku surnuaed on ainus Eestis, mis asub nii lähedal merele.

Edasi liikusime  Lõu tuletorni poole, kust avaneb imeilus merevaade.

Edasi tegime peatuse Kaugatoma-Lõu maastikukaitsealal, kust otsisime rõngaspaasi. Mina, nagu ikka, leidsin esimesed kivistised.

Peatusime ka endise Tiirimetsa õigeusu kiriku juures, mis nüüd kahjuks laguneb ja mida ei taastata.

Edasi viis tee meid Lõmala külastuskeskusesse, kus on väljapanek rannakalurite teemal.

Ahto ronis seal olevasse vaatetorni, kust sai tehtud selline ilus vaade.

Möödusime Sepa Suurkivist, mille ümbermõõt on 14 meetrit.

Pilguse mõis on ainus mõis, kus säilinud kiviaedadega ääristatud 18. saj. teedevõrk.

Pilguse mõisas asub 2 teravkaarset neogooti stiilis väravat. Tagant paistab endine peahoone, kus oli enne psühhiaatriahaigla, aga nüüd seisab tühjana. Õnneks on kõrvalhoonetesse tehtud hotell, kus elu keeb.

Loona mõisa barokne peahoone. Ühes kõrvalhoones asub Vilsandi külastuskeskus.

Külastuskeskuse sees on palju põnevaid väljapanekuid Vilsandi teemadel.

Mõisa peamaja keldrikorrusel, praeguses saunas, asuvad käigud, mis pidavat viima mungakloostri juurde.

 Kihelkonna kirik, mis kuulub Saaremaa vanimate pühakodade hulka.

Kihelkonna kiriku triptühhon - mis koosneb altarimaalist "Püha õhtusöömaaeg" keskosas ja tiibadel on saksa- ja ladinakeelsed püha õhtusöömaaja seadmissõnad.

 Kiriku eraldiseisev kampaniil, mis püstitati 1638.a. ja mis on ainus säilinud eraldiseisev kellatorn Eestis. Vanasti olla neid üsna palju.

Mihkli talumuuseumi tuulik, kuhu sai sisse uudistama minna.

Mihkli talumuuseumi saunamaja, kus Ahto oleks isegi tahtnud saunas käia!

Talumuuseumi vana ait, kus hoiti viljakirste ja õunu.

Odalätsi allikad, kus oli hea võimalus täita veenõusid.

Meie päeva lõpetas Pidula mõis, mida hetkel renoveeritakse. Siin oli kunagi pidalitõbiste hospidal, millest ka kujunes kohanimi.

Puhkus Saaremaal, IV päev

Laupäeva otsustasime teha linnapäevaks. Linn on ikka Kuressaare. Ja nagu alati, alustasime kultuuriga. Käisime linnuses. Minul on igal aastal seal huvitav käia, sest ikka tekib seal momente, kus mõtled, kust siit ruumist edasi saab ja kus täpselt asume.

Kui lapsed olid väikesed, siis rääkisime enne lossi minekut, et seal on ka üks LUUKERE, kes olla sinna müüride vahele kinni müüritud. See jäi neile meelde ja kui siis ükskord ka kohal olime, küsisid nad kohe, et kus see KERELUU siis on? Meil nalja kui palju! Aga kereluu istub endiselt edasi.

Uus oli püsinäitus lähiajaloo osakonnas "Saaremaa aastail 1939-1949". Päris huvitav punanurk.

Ahto leidis endale kohe ka uue seltsinaise, keda aga õnneks kaasa ei saanud võtta.

Puhkus Saaremaal, III päev

Kolmas päev kujunes poe-, sauna- ja külaliste päevaks. Lähim külapood Laadlas asub meist 4 km kaugusel. Poe ümbrus on väga huvitavaks kujundatud, kuna see on ka ühtlasi külaseltsi kooskäimise koht. Mida kõike peale poe siin pole:

külakiik ja ...

... ja joodikust kuju koos viinapudeliga, ...

... Saare naine, ...

... ja Saaremaale nii omased tuulikud. Siin küll vähendatud variant.

 Kui poes käidud, oli aeg hakata sauna kütma. Kõigepealt puud sauna juurde ja siis vee toomine. Saun oli nii kuumaks köetud nagu igal aastal!

Külla tulid meile meie pulmaisa Sulev koos oma naisega. Nagu ikka, sai veelkord räägitud möödunud pulmapeost ja niisama ilmaelust. Mehed käisid saunas ja meie, naised, saime niisama rääkida. Ka meestest.

Ahto rõõm oli nii suur, kui külalised olid ära sõitnud, et ta hüppas kohe puu otsa pullu selga kiikuma! :))

Sellel suvel lõime oma peavarju ehk telgi üles hoopis teise kohta kui eelmistel suvedel. Siin pidi ohutum olema äikese korral, teadis Ahto rääkida. Tohutu äikesevihm tervitas meid sellel aastal kohe esimesel ööl, nii et öösel kella 1 - poole 5 olin üleval ja ei maganud. Eelmisel aastal oli jälle viimane öö see, mil ma ei maganud sajandi äikese- ja vihmatormi tõttu.

See, et olime valinud ohutu koha, seda näitas ka väike sisalikupoeg, kes tahtis meie telgi alla pugeda.

Puhkus Saaremaal, II päev

II päev algas ilusa ilmaga ja seda kasutasime kohe ära Mõntu sadamasse minnes ja seal päevitasime ning suplesime. Ujumisest ei tulnud sellise lainetusega midagi välja.

Kui isu täis laisklemisest, otsustasime uudistama minna Loode nina ilu kaema. Et Türju lahe juurde pääseda, tuli läbida kadakane allee. Ja siis avanes meie silmadele tõepoolest maaliline mererand koos ...

... inimkätetöödega.

Jalutasime ka Loode nina tuletornini. See on 15 m kõrge 4-tahuline betoonehitis.

Külastasime ka Mõntu parki, mis on endine mõisapark, kus on senini säilinud väga eri liiki puid ja põõsaid, mida mujal ei kasva. Kunagisest mõisaaiast on säilinud parki viiv allee, mis koosneb pärnadest, hobukastanitest, vahtratest ja jalakatest. Olen lapsepõlves käinud seal sõrulaste kokkutulekul. Ja nüüd igal aastal käime seal jälle. Park kasvab muidugi iga aastaga järjest kinni ja nii oligi meil seekord tükk tegemist, et leida üles ...

...3 betoonist seitsmetahulist rannakahuri alust, mille läbimõõt on 10 m ja sügavus 2 m.

Meie käime neist ühes, sest siia saab kõige paremini sisse minna.

Õhtul jõudsime käia ka Viieristi looduskaitsealal, mille rannaastangud on kuni 27 m kõrgused.

Seal leidub lisaks kaitsealustele taimedele ka rohkelt allikaid. Kui allikaveega silmi pesta, pidi nägu noorena säilima ja silmavaade erksana püsima. Eks ma mõne aja pärast kontrollin seda abikaasa pealt.

Ja päeva üllatus ootas meid ka seal- kukeseened! Neid oli seal nii palju, et saime korraliku võiga praetud kukeseene hõrgutise endile päeva lõpetuseks lubada!

Puhkus Saaremaal, I päev

Esimese suurema peatuse tegime teel Saaremaale Audru mõisapargis. Rippsildadega Audru park on endine mõisapark. Sillad olid väga kulunud moega, kuid kannatasid ületamist küll. Jõe paisutamisega on sinna tekkinud maaliline mitme saarega paistiik.

1902.a. on valminud stiilne maakividest viinavabrik, nüüd kasutusel klubina. On veel alles arvukalt kaunid historistlikud ehitisi, näiteks kellatorniga teenijatemaja, aitade kompleks. Mõisa peahoone on küll hävinenud.

 Neogooti akendega valitsejamaja.

Edasi sõites Virtsu poole jäi teele Vatla mõis. See on Läänemaa üks kaunimaid varaklassitsistlik ansambel. Säilinud on peahoonel nikerduks.

 II korruse akende kohal on naisepea-lukukivid.

Peahoone vastas on poolkaarja põhiplaaniga ait ja tall-tõllakuur. 

 Kuna olid soojad ilmad, siis praami peal kulus jäätis poistele marjaks ära.

Õhtuks jõudsime vanaema tallu ja läksime ka kohe Säärele uudistama, mis aastaga on muutunud. Sääre majaks oli ikka alles ja ...

... rannakaitse lagunenud hoonetükid ka kenasti alles.

Ega sedakorda Ahto ka ei lasknud käest võimalust ujuma minna. Tema meelest oli vesi soe. Ja oligi meie I päev otsas.