Kolmkümmend kolm mõisat, milles asuvad koolid, on külalistele sel aastal kuuel päeval avatud. Miinimumprogrammina toimub igal täistunnil mõisates giidiga jalutuskäik, avatud on näitused ja kohvikud. Lisaks korraldatakse koolide tugevuste ja mõisate eripära rõhutamiseks kontserte, töötubasid ja muud huvitavat.
Meie külastame ja uurime mõisadega seonduvat juba teist aastat. Oleme avastanud palju ilusaid kohtasid ja saanud väga palju uusi ja huvitavaid teadmisi.
Adavere mõis. Esimesena üritasime külastada Adavere mõisa, aga oh ime, nemad ei osalegi tänavu selles ürituses, kuigi oli välja reklaamitud. Pettumus päris suur. Olen seoses oma tööga seda mõisa külastanud ja võin julgelt väita, et igati kena mõis nii seest kui väljast. Hiljuti sain teada, et seoses lasteaia mänguväljaku rajamisega on jäädavalt rikutud mõisapargi eesmist osa st. mõisa esikülje ringteed.
See kihutava päästeauto pilt on mõisamänguga niipalju seotud, et järgmisse mõisa sõites olime sunnitud veidi ootama liiklusavarii tõttu, kuhu seesama auto kihutas.
Särevere mõis, Türi lähedal. Esimesed kirjalikud andmed Särevere mõisast on aastast 1611, mil Rootsi kuningas Carl IX läänistas Särevere küla ja Väike-Särevere veski Peeter Känferile. Lõplikult kujunes Särevere mõis välja 1627. aastaks.
Täna tegelevad noored seal õppimisega ja nagu näha, suht edukalt.
Laupa mõis. 1630. aasta paiku asutatud Laupa mõis kuulus algselt von Fersenitele, alates 1849. aastast oli ta aga von Taubede omanduses. 1905. aastal ülestõusnute poolt mahapõletatud mõisahoone asemele lasi Otto von Taube ehitada suurejooneline ja esindusliku neobarokse mõisahoone. Hoonet iseloomustavad mansardkatused, nii esi- kui ka tagaküljel asuvad suurejoonelised terrassid ning ülikülluslik stukkdekoor.
MEIE :)
Naised Laupa mõisa rõdul suve nautimas.
Peeglike, peeglike seina peal, kes on kõige ilusam maailmas? Ikka minu kallis abikaasa :)
Siin pole sõnu enam vaja :)
Võidula mõis. Karolinenhof in Kirchspiel Fennern, Kreis Pernau. 1822. aastal rajati Vändra mõisa maadele, Vändrast 10 kilomeetrit kagusse Käru jõe kaldale klaasivabrik, millel oli poolmõisa staatus. Eesti keeles Võidulaks kutsutud paik kandis saksakeelset nime Karolinenhof. Klaasivabriku kontorihoone — mõisa peahoone — ehitati 1872. aastal kahekorruselise historistliku puithoonena. Hoone teevad lisaks arvukatele puitpits-kaunistustele ainulaadseks mitmed väljapoole punnis nn kumerad aknaklaasid. Need on valmistatud kohalikus klaasivabrikus spetsiaalselt mõisahoone tarbeks.
Väga lahedad klaasid, need pidavat raskendama väljast sisse hiilimist.
Nagu vanasti.
Sargvere mõis. Sargvere mõis (saksa keeles Sarkfer) rajati 1722. aastal Esna mõisa (saksa keeles Orrisaar) maadest, mis kuulusid 17. sajandil Essenite suguvõsale. Sargvere küla on mainitud juba varem. Eraldumise ajal moodustasid Sargvere maad kolmandiku Esna mõisast.
Mõisapargi huvitava kujuga puu. Tänu oma kujule räägib rahvasuu vastavaid lugusi, kas need ka tõele vastavad? Vastuseid teab puu vaid ise.
Sargvere praegune mõisaproua.
Järgmine kord siis uued mõisad, teadmised ja pildid. Järgmine külastuspäev 09-10.07.2011.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar